Tallinn - Tartu

TALLINN - TARTU grupisõit

9:30-11:00        Avatud võistluskeskus stardialas (Konsumi parkla, aruküla tee 29, Jüri)
10:10-10:50      Stardiallkirjade andmine poodiumil stardialas
11:00                 Start Jüri alevikust (Kasemäe tn, Konsumi poe juures)

12:50                 1. vahefiniš Järva-Jaanis 82,17 km-l (eeldatav aeg kiirusega 44 km/h)
14:00                 1182 nimeline 2. vahefiniš Jõgeval 134 km-l

14.30                 1182 nimeline 1. mäefiniš Luual 153,7 km-l

15:00                 1182 nimeline 2. mäefiniš Kukulinnas 174,93 km-l
12:00-19:00      Avatud võistluskeskus (Aura keskuse ees, Turu 10)
15:10                 Eeldatav võitja finiš Tartus, Turu tn-l
15:25                 Etapi võitja autasustamine ja särgitseremooniad ca 15 min pärast võitja lõpetamist
15:30                 Pressikonverents pressitelgis

Jüri-Peningi-Aravete-Albu- Järva-Jaani -Jõgeva-Palamuse-Luua-Lähte-Tartu
 

Tour of Estonia rattasõit Tallinnast Tartusse ei kulge mitte riigi peamaanteel, vaid põhjast lõunasse jõutakse läbi väikeste külade, läbides kauneid loodusmaastikke. Teel kohtab ajaloolisi mõisahooneid ja kohalikke muuseume.

Stardipaiga läheduses asub Peetri alevik, mis on vahetult Tallinna lõunanaaber. Peetri alevik on rahvaarvult Eesti üks suuremaid. Peetri on illustreeriv näide ehitusbuumi ajast, mil kerkisid mitmed  sarnased eramajadest koosnevad elurajoonid.

Järgmine huviväärsus raja lähedal on 17.sajandist pärit Aruküla mõis naabervallas Raasikul. Ühekorruseline kivist klassikaline mõisahoone kuulus Baranoffide suguvõsale.1920.ndatest tegutseb mõisas kool, tänasel päeval Waldorf kool ja Aruküla Waldorf lasteaed.

Veel üks erakordne mõisahoone ootab Albus, külakeses Eesti põhja-keskosas. Albu mõis on Järvamaa vanim mõis, mida on esmakordselt mainitud 1282.aastal. Praeguse mõisahoone keldris on osa keskaegsest seinast siiani säilinud. Mõisakompleksi peahoone, ait, kaarsild, pruulikoda ja park on samuti tänapäevani säilinud.

Albu vald on seotud ka Eesti olümpiasportlastega. Traditsiooniliselt toimub vallas kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe nimeline rattaspordivõistlus ning Eesti murdmaasuusataja ja olümpiapronks Jaak Mae korraldab igal aastal Valgehobusemäel Albus mõõduvõttu suusatamises.

Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaik on maiuspala nendele, kel huvi mehaanika ja tehnika vastu. Kollektsioonis on vanad sõiduvahendid, põllumajandus- ja tuletõrjetehnika, mis esitatud tehnika ja inseneritöö arengu võtmes.

Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum on ehitatud kohaliku pastoraadi vana tallihoone vundamendile ja avas uksed külastajatele 1999.aastal. Muuseumis eksponeeritakse ka tuletõrjujate ühingu vana sümboolikat: vana ja uut juubelilippu, pilte, medaleid ja diplomeid.

Seejärel viib rada Jõgevamaale, mis on väravaks Lõuna-Eestisse ja jõuab välja Peipsi järveni.

Jõgevamaa tohutud kivirahnud on seotud meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja legendidega, Põltsamaa ja Laiuse lossivaremed mõjuvad maastiku taustal kuninglikena.

Jõgevamaal tegutseb tuntud Siimusti Keraamika, mille asutas Joosep Tiiman 1886.aastal. Sealsest keraamikapoest saab kaasa osta enamuses käsitööna valminud keraamikatooteid.

Jõgeva linnas elab ligikaudu 6000 inimest. Jõgeva linn tekkis 130 aastat tagasi Tapa-Tartu raudteejaama ümber.

Jõgeva, õigustatud nimega külmapealinn, hoiab enda käes riigi külmarekordit – 43,5 ºC, mis mõõdeti 1940.aastal. Selle märgise tähistamiseks püstitati 2003.aastal linna külmapost.

Kuremaal saab tutvuda von Oettingeni perele kuulunud mõisakompleksiga, mida ehitati aastatel 1837-1843 ja milleks kulus kaks miljonit telliskivi. Mõisahoone oli aastaid kasutusel koolimajana. Täna tegutseb seal muuseum ning peetakse konverentse. Paljud kõrvalhooned on säilinud. Sealne tuulik on populaarne külastuskoht ning mõisavalduste terrass-aiad ulatuvad Kuremaa järve kallasteni.

Palamuse on üks vanimaid Eesti kihelkondi, mida mainiti esmakordselt 1234.aastal. Iga eestlane noogutab äratundvalt Palamuse nime kuuldes. Palamuse nime on kõigi südamesse ja meeltesse kirjutanud meie armastatud kirjanik Oskar Luts oma Kevade ja Suve lugudega . 1873.aastal ehitatud kihelkonna koolimajas on muuseum, mis meenutab Lutsu, tutvustab külakooli elu 19.sajandi lõpus ja Palamuse ajalugu.

Luua on samuti osa Palamuse kihelkonnast. Luua on koduks veel ühele mõisale, mida dateeritakse aastast 1519 ja mille esimene omanik oli Jyrgen von Lude. Praeguse mõisahoone algvariant ehitati 1730.ndatel, kuid on peale seda mitmeid kordi taasehitatud. See ehitis on üks parimaid barokkstiili näiteid Eestis. Mõisaansamblis on renoveeritud mõisamaja, puunikerdustega piparkoogimaja ja kaunis aed.

Kui tee on toonud Jõgevamaale, siis tasub sisse põigata kodusesse Elistvere loomaparki, kus poseerivad külastajatele rebased, kitsed, karud, ilvesed, metssead, piisonid ja paljud teised loomad. On avatud pisinäriliste keskus ja loomapargi õpperadade ääres olevad sildid tutvustavad erinevaid taimeliike.

Loomapargi lähedal on Eesti suurim kogupere mängumaa – Vudila mängumaa, kus suvisel ajal ootavad külastajaid veepark basseinide, veeliumägede ja voolava veega; lisaks batuudid, ATV-d ja muud põnevad atraktsioonid.

Lahkudes Jõgevamaalt ja jõudes Tartumaale on tervitajaks Saadjärv – suuruselt kuues järv Eestis.

Äksi on väike alev Tartumaal, kus elanikke 477 ja mis asub Saadjärve lõunakaldal. Äksis asub unikaalne ja originaalne turismiatraktsioon – Jääaja Keskus. See on looduskeskus, kus meelelahutus on kombineeritud populaarteadusliku lähenemisega jääajale. Väljapanekutes on jääaja loomi nagu nt. mammutid, iiri põder ja koopalõvi. Lastele pakub rõõmu jääaja mänguväljak.